Kortslehel on suured, karvased ja sinakasrohelised dekoratiivsed lehed. Lehed moodustavad umbes 15 cm kõrguse puhma, millest sirutuvad välja suured pöörisjad õisikud. Õied on väikesed ja rohekaskollased, kuid neid on õisikus palju. Õitsemine algab juuni algusest. Mõnikord võib õitseda teist korda hilissuvel. Õisikud sobivad lõikelilleks.
Kasvab päikeselisel kuni poolvarjulisel kasvukohal. Muld peaks olema parasniiske ja huumusrikas. Põuakindel.
Kortsleht katab hästi maapinda, takistades tõhusalt umbrohtude kasvamist. Näeb väga kaunis välja massistutusena. Eriti efektne siniste või sinakaslillade taimede kõrval. Liigile on omane, et vihma- ja kastetilgad jäävad kortsuliste lehtede peale pidama.
Õitsemise järel on soovituslik taime õied tagasi lõigata. Sellega saab ära hoida seemnetega levikut. Võib lõigata ka lehestiku peaaegu maapinna lähedalt maha. Taim taastub sellest kiiresti ning muutub taas kompaktseks, võib isegi teist korda õitsema hakata.
Tegemist on ravimtaimega, mis sisaldab paljusid inimesele vajalikke mineraalaineid. Ravimtaimena kasutatakse kogu taime maapealset osa, mitte ainult õisikuid. Kortsleht väljutab kehast liigset vett ning parandab organismi üldist vastupanuvõimet. Kortslehe teed juuakse kõhulahtisuse, düsenteeria, soole-, põie-, neeru- ja kopsupõletiku ning maohaavandite korral. Leheputru pannakse haavadele ja põletikulistele kohtadele.
Kortslehte noori võrseid ja lehti võib kasutada ka söögitaimena toortoitudes, suppides, hautistes, külmades kastmetes ja salatites.
Täpsemat infot kortslehtede kasutamisest tasub lugeda Toivo Niibergi raamatust „Püsililled roaks ja rõõmuks“.
Ets 4-9