Maitse- ja ravimtaimena tuntud mitmeaastane püstine poolpõõsas, mille varte alumised osad puituvad. Hallikas igihaljas lehestik moodustab kauni kontrastse laigu peenrasse. Juulis- augustis tekivad lehestiku kohale aromaatsed heleroosad tähkõisikud. Õied meelitavad ligi liblikaid ja mesilasi. Õisi saab kasutada nii värskes lilleseades kui ka kuivatatult.
Eelistab päikesepaistelist kasvukohta. Muld peaks olema vett hästi läbilaskev kuivema poolsem kuni parasniiske. Ei talu liigniiskust. Sügisel, kui maa on külmunud, on soovituslik taimed varjukangaga katta, vältimaks päikesepõletust. Kevadel võib taime maapealse osa umbes 10 cm kõrgusele maha lõigata, soodustamaks uute võrsete tekkimist.
Sobib hästi kiviktaimlasse, maitse- või ravimtaimepeenrasse, peenra serva, aktsenttaimeks, massistutusena ja konteineristutusse.
Lavendlist saadakse eeterlikku õli, millel on tugev rahustav toime, leevendab väsimust ja lihaspingeid. Samuti kasutatakse lavendlit koide peletamiseks. Saab kasutada teena, vannivee lisandina, massaažiõlis ning ka õli tilgutada näiteks padjale. Värskeid õiepungi ja lehti kasutatakse liha- ja kalaroogade maitsestamiseks, samuti magustoitudes.
Tähklavendli omaduste ja kasutusviiside kohta soovitame täpsemalt uurida Toivo Niibergi raamatust „Püsikud toidus ja peenral II osa“.
Ets 4-9.
